| title | permalink | sidebar |
|---|---|---|
Muu |
Muu |
false |
Artikli TL;DR
Kosalge et al (2015) Finding the tipping point for a CEO to say yes to an ERP: a case study. Journal of Enterprise Information Management.Autorid uurivad, QuickBooks ja SAP One näitel, kuidas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted lähevad lihtsatelt majandustarkvaradelt üle ERP-süsteemidele.
Artikli TL;DR
Yip et al (2015) Examining knowledge audit for structured and unstructured business processes: a comparative study in two Hong Kong companies. Journal of Knowledge Management;Autorid eristavad struktureeritud ja struktureerimata äriprotsesse. Kahe näite põhjal (ohutusnõuete täitmine ja äriläbirääkimised) uuritakse, kuidas neid kahte protsessitüüpi käsitleda.
( *?[0-9a-zA-Z] *?){10,}
Breaking the regex down:
( *? --------It can start with space(s)
[0-9a-zA-Z] -Followed with the alphanumeric values
*?) ---------It can end with space(s)
{10,} -------Matches this pattern 10 or more times
Mida teha?
Näide
the National Institute of Standards and technologies (NIST) [28] has characterized cloud computing into three building layers: infrastructure as a service (IaaS), platform as a service (PaaS), and Saas.artikli TL;DR
Choudhary et al (2013) The impact of cloud computing: should the IT department be organized as a cost center or a profit center? Journal of management information systems
Pilveteenuste turg on väga kiirelt kasvanud. Kõiki ettevõtte põhisüsteeme saab juba teostada pilveteenustena. Artiklis uuritakse, milline saab olema ettevõtte IT osakonna roll olukord muutuvas olukorras. IT osakonna ülesandeks jääb: 1) teenusepakkujate valik; 2) ettevõtte turva- ja andmekaitsepoliitika kujundamine ja järelevalve; 3) sisseostetavate pilveteenuste täiendamine, nt rakenduste ja andmeintegratsiooniga. IT osakonna valitsemisel (Governance) on traditsiooniliselt kasutatud kahte vormi: kulukeskus (Cost Center) ja tulukeskus (Profit Center). Tulukeskusena tegutseval IT osakonnal on teenuste hinnakiri; ettevõtte sisekasutajad maksavad teenuste eest. Kulukeskuse puhul on IT osakonna teenused tasuta. Varasemad uurijad on jõudnud üksmeelsele seisukohale, et IT osakonna tegutsemine tulukeskusena ei ole hea. IT osakonnal on selleks liiga suur, monopolistlik võim. Pilveteenuste kasutamisel muutub IT osakond tarneahela lüliks (pilveteenuse pakkuja -> IT osakond -> ettevõtte kasutajad). Autorid väidavad, et pilveteenuste sisseostmine on suuresti erinev varasemast teenuste sisseostmisest. Pilveteenuste kuluökonoomika olulised atribuudid on Pay-as-you-go ja püsikulude puudumine. Järeldus:
"As more services are procured from cloud vendors, the need for functions within the IT department that serve to administer, monitor, and maintain the IT infrastructure will be considerably diminished or even eliminated. Under cloud computing, the IT department may need to increase the focus on adding value to the incoming cloud-based services. The mission of the IT department would transition to determining the means by which the IT personnel can ensure that enhancements to cloud-based services fit the current and future needs of the consuming units."
artikli TL;DR
Karhade et al (2015) Patterns in information systems portfolio prioritization : evidence from decision tree induction. MIS Quarterly
Uuriti 150 IT investeeringute portfelliga seotud arenduste prioritiseerimise otsust suures ettevõttes.{: .u} Leiti, et: 1) prioritiseerimisotsused sõltuvad suuresti valitud IT strateegiast (innovatsioonile suunatud või konservatiivne); 2) otsuseid tihti ei suudeta ratsionaalselt põhjendada. Innovatsioonile suunatud strateegiat iseloomustab: 1) kiirestimuutuv väliskeskkond; 2) orgaaniline otsuste tegemise struktuur; 3) tendents võtta riske; 4) laienemine uutele turgudele. Konservatiivset strateegiat iseloomustab: 1) suhteliselt stabiilne väliskeskkond; 2) formaalne otsuste tegemise struktuur; 3) riski vältimine; 4) püüd efektiivsuse parendamisele.
artikli TL;DR
Lusch et al (2015) Service innovation : a service-dominant logic perspective. MIS Quarterly
Teenuste ala teoreetilised käsitlused [ja ka praktika! -PP] on liigselt rippunud vastandamiste toode-teenus ja teenuseosutaja-klient küljes. Autorid esitavad uue käsitluse, kus need aegunud dihhotoomiad on ületatud. Teenuste innovatsiooni tuumteemad on autorite arvates: 1) innovatsioon kui actor-to-actor (A2A) protsess, mis toimub aktorivõrgus; 2) teenus kui spetsialiseeritud kompetentside rakendamine kas enda või teise aktori kasuks; kompetentsid on vahetuse alus; 3) ressursside suuremast "voolavusest" tingitud generatiivsus; 4) ressursside lõimimine (integration) kui innovatsiooni alusviis.{: .u} Käsitletakse teenuste ökosüsteeme (Service Ecosystems), teenusplatvorme (Service Platforms) ja väärtuse koosloomet (Value Cocreation).
"Shift to network-centric, information-centric, and experience-centric innovation foci"
Enterprise architecture (EA) is an approach for managing all components of enterprise and relationships among them.
[Tarkvara] [Integratsioon] [Näide]
[GrowthHackers Projects](https://projects.growthhackers.com/about-us), "agiilset kasvu toetav tarkvara" (_Agile Growth_), põhineb mõistele _Growth Hacking_". Ilus esitlus, väga ilus kasutajaliides. Eesmärgid, ideebaas, teadmusbaas, eksperimentide haldus, dashboard. [Integratsioonid](https://projects.growthhackers.com/integrations) Slack-i, JIRA, Pivotali jt. Võib olla kasulik kasvule suunatud projektide läbiviimisel väikeses meeskonnas. $9/meeskonnaliige/kuus. ARENDAMINE
+
+------+------+
| +
TARKVARA PROTSESSI
arendamine arendamine
ARENDAMINE
+
|
+------------+-------+------+--------------+
+ + + +
TARKVARA PROTSESSI ORGANISATSIOONI JURIIDIKA
arendamine arendamine arendamine arendamine
IT tuumaks on programmeerimine. Kuid IT ei võrdu programmeerimisega.
Programming is only one of four core practices. The other three are systems thinking, modeling, and innovating. --- Wright (2010) Capstone Programming Courses Considered Harmful. Communications of the ACM
Süsteemne mõtlemine
Modelleerimine
Innovatsioon
Mitte ainult süsteemne mõtlemine, vaid ka süsteemne tegutsemine!
Konvergents e kokkukasvamine on nähtus, kus IT lõimub mõne teise valdkonnaga nii tihedalt, et IT eristamine muutub problemaatiliseks. Tormiliselt arenenud IT piirid ongi tänaseks hägustunud, arvutusmatemaatikast alguse saanud distsipliin on kokku kasvanud kommunikatsioonitehnoloogiatega. Seda väljendab vahel kasutatav mõiste "info- ja kommunikatsioonitehnoloogia" (IKT).
IT alussambad
IT ALUSSAMBAD
+
|
+----------+-----+---+----------+
| | | |
+ + + +
PROGRAM- MODELLEE- SÜSTEEMNE INNOVATSIOON
MEERIMI- RIMINE MÕTLEMINE
NE
n±2 põhimõte (IT arhitektuuris) Selleks, et oma kihis efektiivselt tegutseda, peab aru saama, mis toimub kaks kihti ülalpool ja kaks kihti allpool.
IT organisatsioon
The Startup T-Shirt Phenomenon: Branding and Conway’s Law on hea sissejuhatus teemasse.
ISO/IEC 20000 IT Service Management
ISO/IEC 27000 Information Security Management Systems
Valitsemine
Strateegia
+-----------+-----------+-----------+----------+---------------+
| | | | | |
Inim- Finants- Materiaalsed Suhte- IT ja info- Intellektuaal-
ressursid ressursid ressursid ressursid ressursid omand
| | | | | |
| | | | | |
HR Finants- Materiaalsete Suhte- IT Intellektuaal-
juhtimine juhtimine ressursside korraldus, juhtimine omandi
juhtimine kliendi- juhtimine
suhete juhtimine
Ajakirjandus teabe- ja teadusallikana.
- Ajakirjandus on käsitatav infot produtseeriva masinavärgina
- Ajakirjandus küll peegeldab ja modelleerib tegelikkust, kuid see mudel ei ole alati ega igas suhtes täielik ega tõepärane.
- Ajakirjandus ei ole varmas oma masina sisemust avama.
Gerding, E (2016) Disclosure 2.0: Can Technology Solve Overload, Complexity, and Other Information Failures? Tulane Law Review
Isakson, B (2003) The Art of Information Management for Project Managers
IT mõjutab organisatsioone mitmel tasandil.
Globaalsel tasandil põhjustab IT areng tervete majandusharude tekkimist ja kadumist. Kas inimesed kaotavad robotite ja tehisintellekti tõttu töö? Iseliikuvate autode levik tähendab miljonite juhtide - ja ahelreaktsioonina ka näiteks sõiduõpetajate - kadu.
Riigi tasandil on väljakutseks kujundada ja teoks teha poliitikad, mis lubaksid riigimasinat IT abil odavalt ülal pidada ja riigi IT firmadel kasvada.
Ettevõtte strateegia tasandil on küsimus ettevõtte suutlikkuses leida optimaalne IT konfiguratsioon, saavutades selle läbi parema positsiooni konkurentsivõitluses.
_Infosüsteemi tasandil peab organisatsioon süsteemi välja arendama ja muutuvas tehnoloogilises ning ärilises keskkonnas ajakohasena hoidma sobiva hulga süsteeme. Näiteks:
- raamatupidamissüsteem
- kliendihaldussüsteem
- veebileht
- e-pood
- personalisüsteem
- projektijuhtimissüsteem
- laoarvestussüsteem
- ettevõtte terviksüsteem (ERP, Enterprise Resource Planning).
Kuid IT ei piirdu rangelt reglementeeritud infosüsteemidega.
Suur osa organisatsiooni infotöötlusest toimub töötaja ja tiimi tasandil erinevate infotöö- ja kommunikatsioonivahendite abil. Näiteks:
- Skype
- sisevõrgu ühisketta kaustad
- siseveebi
- organisatsiooni e-posti süsteem
- kalendri- ja ajaplaanimissüsteem (nt Outlook)
- nn Productivity Software (nt Microsoft Office).
Olulist osa nendest vahenditest võidakse kasutada pilveteenustena.
Efektiivse töö saavutamiseks ei piisa tarkvara ostmisest või pilveteenuse rentimisest. IT-vahendeid tuleb tundma õppida ja kohandada ettevõtte vajadustele.
Sageli ei suudeta ostetud tarkvara ja süsteeme efektiivselt kasutada. Süsteemide omadustest suudetakse kasutusele võtta ainult osa. Näiteks:
- organisatsioon on ostnud kalli ja võimsa siseveebi (intraneti) tarkvara, kuid selles ei suudeta teavet organiseerida. Lehekülgedes ja kaustades pole süsteemi, teave ei ole ülesleitav, oluline teave ja "läbu" on segamini, valitseb kaos.
- organisatsioon püüab sisekommunikatsiooni parandada (seda vajadust toob igal aastal välja töötajate rahulolu-uuring), võttes kasutusele uue viki. Olukord aga ei taha paraneda.
- projektidokumentatsioon ei ole ülesleitav. See on ohuks, kui mõne projektijuhiga peaks midagi juhtuma.
- paljusid asju organisatsioonis üldse ei dokumenteerita, kuigi peaks; see on takistuseks igapäevasele tööle ja võib mõjutada ka tootearendust ja strateegilist juhtimist
Tihti kohtame sedagi, et töötajatel on võimsad ja tänapäevased infotehnoloogilised töövahendid, töö efektiivsus aga on madal. Palju aega kulub teabe otsimisele, edastamisele, üleküsimisele ja -kinnitamisele.
Mis on nende nähtuste põhjuseks? Üheks põhjuseks on kindlasti ka see, et info töötlemist ei käsitata terviklikult. Tähelepanu all on tarkvara ja suurte süsteemide ostmine; tähelepanu alt välja jäävad infotöötluse korraldamine mikrotasandil ja heade infohalduspõhimõtete rakendamine.
See nähtused on viinud selleni, et viimasel ajal on hakatud rõhutama tervikliku infohalduse (Information Management, ka Information Governance) vajalikkust.
help_circleEttevõte tegutseb konsultatiivse, projektimüügiga. Juhataja tahab, et kogu suhtlus klientidega saaks fikseeritud. Kuidas seda saavutada?
Lahenduseks võib olla kliendihaldussüsteemi (CRM-süsteemi, Customer Relationship Management) hankimine. Mõneski firmas võib see olla parim lahendus. Samas on palju organisatsioone, kus ühe süsteemi hankimisega nii suurt probleemi ära ei lahenda. Seda mitmel põhjusel. Teavet võib olla nii palju ja suhtlust läbi nii paljude kanalite, et kogu informatsiooni hõlmamine ühtsesse süsteemi ei ole praktiliselt võimalik. Ja isegi kui see saavutatakse, peab teave olema ülesleitav.Teine moment on olulise eristamine ebaolulisest. Juhataja ei väljenda end päris täpselt. Teda ei huvita kõikvõimalik teave, vaid ikkagi ainult oluline teave. Olulisus tähendab aga erinevatele inimestele erinevatel aegadel erinevaid asju. Info nappusest võib niiviisi jõuda väheolulise teabe ülekülluseni.
- Programmeerijatele ei meeldi dokumenteerida
- *Why Programmers Hate Documenting? -- Joel on Software
+---------------+----------------------+
|Progemine | Tarkvara kasutamine |
+---------------+----------------------+
+----------->
+------------+----------+--------------+
|Progemine | Müük | Kasutamine |
+------------+----------+--------------+
+-----------------+--------------------+
|Progemine|Dok ne | Müük |Kasutamine|
+-----------------+--------------------+
Dok-ne +-----> Dok-ni kasutamine
- Progemine -> Tarkvara kasutamine
- *Build and They Will Come
- Programmeerimine -> Müük -> Kasutamine
- Programmeerimine -> Dokumenteerimine -> Müümine
- alamvoog:
- Dokumenteerimine -> Dokumentatsiooni kasutamine
- olemasolu
- ülesleitavus
- navigeeritavus
- seletab asju ka sisuliselt
- Märkus. Inimesi, kellel on võime/tahe IT-s asju lahti seletada, on väga vähe.
- Lasting value
- Six-page memo (Jeff Bezos/Amazon)
- *The Missing Manual -- O'Reilly
- Mis on toote YYY dokumentatsioonis puudu? Juhend, mis seletab lahti XXX olemuse
Kui peame dokumentatsiooni oluliseks, soovime head dokumentatsiooni.
- tase 0: mingi dokumentatsioon, suvalises vormingus (PDF)
- ...
- navigeeritav, kontekstiläbuta, professionaalse kujundusega dokumentatsioonisait
- kaks vaatepunkti:
- dokumentatsiooni tootja
- dokumentatsiooni kasutaja
- mõlemal peab olema hea
- tootja valib ise tööriista
- kasutajale aga esitatakse kasutaja soovitud kujul
- need kaks ei tarvitse ühte lamgeda
- järelikult on vaja teisendusi, andmete viimist ühest vormingust teise
- teisendusi ei saa vältida, see on IT olemus
- samal ajal, vahelülid on saatanast
- Jekyll, Hugo, Middleman, MkDoc ...
- häid vahendeid on raske leida
Koodi tuleb dokumenteerida.
Raha tuleks samuti dokumenteerida.
Dokumenteerimata koodi peetakse praktiliselt kasutuks.
Kuid keegi ei ütle, et dokumenteerimata raha on kasutu.
Kood vajab peaaegu alati kommenteerimist.
Raha ei vaja kommentaare.
Sularaha käibelt kadumisega piir raha ja koodi vahel hägustub.
Koodi kommenteerimist peetakse heaks tavaks, seatakse isegi nõudeks.
Raha kommenteerimist ei peeta väga heaks praktikaks.
Kood peaks olema end ise seletav.
Raha seletab end ise.
IT-s tegutseja põhioskuseks on koodist arusaamine, võime mõista koodi.
Äris tegutsemisel on oluline rahatunnetus.